Vanemhool ja paarumissüsteemid
asurkonna puhul tõestada, et sekundaarsetel emastel lennuvõimestus keskmiselt sama palju
poegi kui monogaamsetel emastel, kuigi primaarsed emased olid kõige edukamad. Selline
tulemus viitab selgelt vähemasti osa emaste käitumisele ideaalselt vaba jaotuse mudeli
kohaselt.
Lõpuks ei maksa ära unustada, et organismid lähtuvad oma otsustustes paljudest piirangutest.
Ressursid territooriumil ei pruugi alati olla ainuke tegur, mille alusel tehakse
paarumisotsustusi. Suluspesitsejail lindudel näiteks on lisaks rikkalikule toiduvarule vajalik
ka sobivate õõnsuste esinemine territooriumil. Isane polügaamne lind, kes kaitseb hiiglasuurt
toidurohket territooriumi üheainsa õõnsusega, peab ikkagi leppima vaid üheainsa partneriga.
Inimestel määravad selliseid otsustusi tihti ühiskonnas parajasti kehtivad moraalinormid.
Emasehõive-polügüünia
Kui ressursihõive-polügüünia puhul hangivad isased omale sugupartnereid kaudselt, hõivates
annaabi.ee 
