Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad. Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele. Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt
Pesakoopa pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse) mitme sentimeetri tüsedune kalaluude kiht, mille mass ühe pesitsemise järel küünib üle 100 grammi, mitmeaastastes pesades aga kuni 350 grammini. Seda kihti "rikastab" poegade roe, mistõttu pesatorust hõngab üsna tugevasti ammoniaaki. Vahel on täheldatud, et vanalinnud sulpsavad pärast pesast väljumist vette tõenäoselt puhastamaks oma sulestikku. Toidujäätmetes leidub kärbeste ja lühitiiblaste vastseid ja tõuke. Pesakäiku hakatakse uuristama või vana pesa puhastama aprilli teisel poolel. Noka abil murendatud-kobestatud pinnas surutakse jalgade ja keha abil väljapoole, misläbi ilmselt 12 moodustuvadki sooned pesakäigu välimise osa külgedel
annaabi.ee 
