V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
näitab ja seletab:
«Kas te ei leia näiteks, et see bareljeef on tehtud haruldase osavuse, maitse ja
kannatlikkusega? Vaadake ometi seda sambakest! Kas olete kuskil kapiteelil leidnud nii
õrnu, niisuguse armastusega nikerdatud lehti? Vaadake, siin on kolm Jean Maillevini
kõrgreljeefi. Nad pole küll selle suurvaimu parimad teosed, siiski näoilme naiivsus ja õrnus,
pooside ja riidevoltide rõõmus graatsia, kogu see sõnulseletamatu sulnidus isegi kõigis
puudustes teevad need kujukesed õige elavaks ja peeneks, vahest liigagi. Kas te ei leia, et
see on ääretult huvitav?»
«Muidugi huvitav!» ütles preester.
«Kui te veel kabeli sisemust näeksite!» jätkas poeet sõnaohtra innuga. «Igal pool
raidkujud! Ja nii palju kui lehti kapsapeas! Apsiid on aga nii jumala meelepärane ja
imeväärne, et ma kuskil midagi sarnast pole näinud!»
Dom Claude ütles vahele:
«Teie olete siis päris õnnelik?»
Gringoire vastas tuliselt: