/ Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anumates, õli või petriooliumi sees. Reageerivad hästi aktiivselt vee ja hapetega. *Ca-pehmed, väikese tihedusega, madala sulamis temperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. / Oksüdeeruvad ehk reageerivad hapnikuga, MM-ga, veega ja hapetega, põleb hästi ereda leegiga. *Mg põleb CO s *Al, Sn, Pb-hõbevalge metallse läiksega, suhteliselt pehme metal, kerged, kergesti töödeldavad, hea elektri- ja soojusjuhid, sulmais temp madal, kasutatakse peeglite valmistamiseks, Pb ragiseb, Sn ei reageeri õhu käes, aga Pb oksüdeerub. / Tavatingimustel on vee ja õhu suhtes passiivbe ehk vastupidav kuumutamisel reageerib mõlemaga. hapetega reageerivad üsna aeglaselt. Pb kõigiga ei reageeri, Sn vajab tagant tõuget. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide töestamine. *Leelismetallid- Na-leek tumekollakas. K-lilla. *Leelismuldmetallid- Ca-leek telliskivi punane. Ba-leek hele roheline. 4
Vesi, selle molekuliehitus ja põhjused, miks vesi käitub tavatingimustes vedelikuna, tahkisena (jääna) ja gaasina. Molekulidevahelised jõud on olemuselt füüsikalised jõud, enamasti mingit keemilist sidet seejuures molekulide vahel ei teki. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemetega, sealhulgas ka vesiniksidemete korral. Seetõttu ongi enamik molekulaarseid aineid küllaltki madala sulmais - ja keemistemperatuuriga. Kuna molekulid on üksteisega üsna nõrgalt seotud, on tahked molekulaarsed ained ühtlasi küllaltki pehmed. Temperatuuri alanedes gaasiimolekulide soojusliikumine nõrgeneb ja nende vahel hakkavad avalduma suhteliselt nõrgad tõmbejõud. Nenden jõudue mõjul läheb aine üle vedelasse olekusse, temp edasisel alandamisel aga tahkesse olekusse. Molekulidevaheliste jõudude tugevus sõltub nii molekulide suurusest kui ka polaarsusest. Seetõttu
annaabi.ee 
