V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Jehan läks
minema pahasena, aga ühtlasi ka rahuldatuna nagu peni, keda pilluti üdiste kontidega.
III. ELAGU LÕBU!
2
2
9
Lugejal pole vahest veel meelest läinud, et Imede õue ühe jao ümber oli vana müür, mis
linna ümbritses
388
ja mille tornid juba tol ajal hakkasid varemeteks muutuma, ühe neist tornidest olid
hulgused oma lõbustus-paigaks teinud. All saalis asus kõrts, kõik muu ülemistel korrustel.
See torn oli sulikonna kõige kihavam, teistele seega kõige vastikum pesa. See oli nagu
koletu mesipuu, mis ööd kui päeva sumises. Öösiti, kui enamik kerjuskonda magas, kui
platsiäärsetel räpastel fassaadidel enam ühtki valgustatud akent polnud, kui enam ühtki häält
kuulda polnud neist arvutuist majalobudikest, mis kubisesid varastest, lõbütüdrukuist,
varastatud või vallaslastest, tunti lõbutsev torn ikkagi ära ta lakkamatust lärmist, punasest