Võimatus õunast loobuda
on kuskil maapoes, kus turvaväravad puuduvad ja müüja tähelepanematu, on tal väga
kerge lihtsamat teed pidi minna ja talle meelepärane kaup pikemalt môtlemata taskusse
pista. Kui vahele jäädakse, on küll vôimalus poepidaja ees oma tegu ôigustada ja
vabandada, kuid kuidas vôib tema teada, et selline käitumine enam ei kordu. Muidugi
leidub ka neid, kes on leebemad ja ei tee juhtumist suuremat numbrit, aga arvan, et paljud
siiski kutsuvad politsei ja lasevad ametnikel suliga edasi tegeleda. Kui nii, siis
kuriteoregistrisse sattudes on edasises elus paljud vôimalused välistatud, näiteks ei saa
varas enam tulevikus töötada riigiametis vôi reisida Ameerika Ûhendriikidesse.
Arvan, et igal inimesel tekivad elus need nn "ôuna vastuvôtmise hetked". Ei ole oluline,
kui noor, vana, rikas vôi vaene inimene on, vaid pigem toetuvad valikud seltskonnale,
kellega suheldakse. Näiteks kui üks tüdruk liiguks kahe erineva seltskonnaga, esimene