Immanuel Kant
valdkonnast kaugemale ulatuvalt!
See on etteheide, mis Kantile tehti juba tema eluajal (Jakobi ja G.E.Schultze poolt
raamatus "Aenesidemus"). Võimalik konsekvents: Algab aistingutega. Need on esmased, mis
meile on antud. Kas midagi veel on olemas, seda ma ei tea ja see ei mõjuta ka minu
küsimuseesitust (samamoodi läheneb muuseas asjale ka Hume). Seda järeldust Kant ei teinud.
Sellest lähtuvalt oleks teadvus sulgununud iseenese ringi. See oleks teinud aga vöimatuks
moraalsete ja religioossete veendumuste, eelköige aga vabaduse ja "inimese iseeneses" (homo
noumenon) põhjendamise.
Samamoodi on polemiseeritud ka Kanti vabaduse möiste üle. Kant ise on selle
vastuolu sellise teravusega väljatöötanud, nagu seda pole isegi köige teravamad kriitikud
suutnud teha. Ühel poolel inimlik tahe -köikvöimalike loodusnähtuste absoluutses
kausaalsusahelas