V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
pöördusid oma palvetes kadunu eest otsekohe jumala enese poole, mööda minnes paavstist.
Enamik usklikest aga leppis sellega, et Rolande'i mälestuses pühaks peeti ja ta hilbud
reliikviateks tehti. Linn omalt poolt asetas kadunu mälestuseks avaliku palveraamatu kongi
akna-augu kõrvale, et möödaminejad võiksid seal peatuda ja palvetada, aga ka selleks, et
palve viiks mõttele anda almust vaestele preili Rolande'i keldrisse sulgunuile, nii et nad seal
unaruses mitte päris nälga ei tarvitseks surra.
Säärased hauad polnud keskaja linnades sugugi
194
haruldased. Sagedasti leidus mõnes käidavas tänavas, kõige kirjumal ja lärmirikkamal
turul, otse selle keskel, võiks öelda hobuste jalgade ja vankri rataste all mõni kelder või
kaev, mõni müüritud ja võretatud urgas, mille põhjas inimene ööd kui päevad palvetas,
pühendudes vabatahtlikult igavesele halisemisele, raskeje patukahetsusele. Mõtted, mis meis
annaabi.ee 
