Vahelduvvooluvõrgus toimub see pinge negatiivse poollaine ajal, mil ka vool väheneb nullini ja muudab seejärel suunda. Türistori tüürnurka määratakse siinuskõveral alates hetkest, mil antud türistoril tekib positiivne anoodpinge. Ühefaasiliste alaldite korral on selleks siinuspinge nullhetk. Kolmefaasiliste alaldite puhul sõltub faasinurga alghetk ja reguleerimisvahemik alaldi skeemist. Voolukõvera kuju, nullhetk ja sellest tulenev türistori sulgumishetk sõltuvad koormuse iseloomust. Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist või -türistorist (joonis 4.17). Seda kasutatakse praktikas harva, sest tema väljundpinge
kraadini. Türistor sulgub iga positiivse poolperiood lõppul, kuna siis täidetakse tema sulgumise tingimus (türistor sulgub kui teda läbiv vool muutub hoidevoolust väiksemaks). Vaadeldud kehtib aktiivtakistusliku takistuse korral, nt. siis kui tarbijaks on mingi kuumutusseade. Kui aga tarbija on induktiivtakistuslik, siis muutub tööreziim reguleeritavas alaldis keerukamaks. Induktiivse koormuse korral muutub türistori sulgumishetk, sest induktiivsuse toimel ei muutu vool läbi türistori nulliks läbi positiivse poolperioodi lõppedes, vaid hiljem, Rakenduselektroonika 35 kusjurues see hilinemine sõltub koormuse aktiiv ja induktiiv takistuse suhtest. Tulemusena on türistor avatud ka osal negatiivsest poolperioodist. Väljundisse
annaabi.ee 
