Nero - XI klassi referaat Philipp Vandenberg raamatu põhjal
Keisrite heldusest kasvas välja kohustus
rahvast lõbustada. Uusim ja armastatuim meelelahutuskunst Roomas oli pantomiimtants. Iseäranis
meeldinud etenduse näitlejaile andis Nero Rooma kodaniku õigused(näitlejad olid põhiliselt Väike-
Aasia kreeklased).
Hellitatud ja nõudlikele roomlastele oli aga vaja välja mõelda järjest erutavamaid ja rafineeritumaid
vaatemänge. Näiteks etendati amfiteatris Ikarose lugu, et kõik võimalikult reaalne oleks hüppasidki
sulgtiibadega näitlejad areeni keskel olevatelt tellingutelt alla. Kui Diadalos maandus liival, siis
publik juubeldas. Seejärel hüppas Ikaros. Selle asemel, et maanduda liival, sööstis näitleja otse
keisriloozi suunas kostub karjatus, Nero tõmbub küüru, keha prantsatab marmorpõrandale, verd
pritsib, ka keisrile näkku. Seejärel rahvas röökis ja juubeldas sellist meelelahutust nad soovisid ja
keiser pidi seda pakkuma.
annaabi.ee 
