VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK
Põhjaloomade üldine arvukus on aga oluliselt
vähenenud.
Surusääsklased on Võrtsjärve põhjaloomastikus liigirikkaim.
Nende vorme on järves eristatud umbes 150. Surusääsklaste
vastsed ja nukud moodustavad arvuliselt üle poole Võrtsjärve
makrozoobentosest
Väheharjasusse on järves ligikaudu 54 liiki
Limuseid on Võrtsjärvest registreeritud kokku 70 liiki, neist 34
liiki on teod ja 36 karbid. Tigudest on järves kõige laiemalt
levinud väikesed sulgteo perekonna liigid. Väikestest
karpidest teatakse herneskarplasi. Suurtest karpidest on
tuntud kiiljas jõekarp ja harilik järvekarp
PÕHJALOOMASTIK
Põhjaloomad söövad settinud orgaanilist ainet ja sellega seotud
mikroobe, vetikaid, planktonloomi, suurtaimede kudesid ja üksteist
Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu
selle kuhjumisele veekogu põhja.
Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi