"sulgne" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

järsku sirgeks. Ta oli Jehani märganud. See seadis ennast juba valmis 412 hirmsaks rabeluseks, kuid kurt jäi paigale seisma ja vaatas ainult teraselt skolaari otsa. «Nonoh!» ütles Jehan. «Mis sa mulle nii nukralt otsa vahid oma ainsa silmaga?» Samas tõmbas noor võrukael oma ambu tasahilju vinna. «Quasimodo!» karjus ta. «Ma mõtlen su nime muuta. Nüüdsest peale oled sa pime!» Skolaar laskis. Sulgne nool vihises ja tungis küürakale vasakusse käsivarde. Quasimodo pööras sellele niisama vähe tähelepanu kui kuningas Pharamond'i kuju väikesele kriimustusele. Ta tõmbas noole külmavereliselt käsivarrest välja ja murdis selle põlve otsas rahulikult pooleks. Siis viskas ta või õigemini poetas tükid maha. Jehanil polnud mahti enam teist korda lasta. Quasimodo ähkis korra, hüppas siis rohutirtsuna skolaari kallale, kelle raudriided hoobist vastu müüri laperguseks läksid.