Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka.
Viimasele on iseloomulik karsto sarnane reljeef. (Jordzan, Melloi ja Kifond, 1964). Van-Andel (1960) ja Separd (1960) väideti, et setteline ainestik, mis asetseb Mehhiko lahe põhjas on toodud tänu 2 jõele: Missisipi ja Rio-Grande. Tänu hooaja tuule hoovustele Mehhiko lahe sademed edastavad lääne ossa. Mehhiko lahe põhja osa selfis domineerib liiv ja savi. Liiv lasub ribana, rannale paralleelsed. Mandriline nõlvak, nagu self katkestamatu ääreribana ääristab Mehhiko lahe sulglohku. Mehhiko lahe põhja osas mandriline nõlvak on mitte nii järsk, mõnedes rajoonides ta on iseloomustatud kui künklik reljeef. Ta oli moodustatud tänu mere põhja erosioonile ja veelihe tõttu. Vähem on tuntud nõlvaku reljeef Mehhiko ida rannikul, kuigi ta on üsna järsk ja kitsas. Sügav põhi. Mehhiko lahe põhjal kõrgub suur sedimentatsiooniline struktuur, mil nimetakse Missisiiniliseks koonuseks. Ta kujutab endast koonusekujulise kogutud materjali.
Kaevud 1975 a. esitasid A.Juske ja H.Tomberg ratsionaliseerimisettepaneku klaasplasttorukolmikute kasutamiseks drenaaziitöödel. Kolmikuid tehti mõõdus 150, 200 ja 250 mm. See oli esimene sellelaadne drenaazikonstruktsioon NSVL-s. Nende eelis - võimaldas kollektorid ühendada ühenduskaevuta. Settekaevu ülesanne on kinni püüda kogujadreenid liikuvad uhtained, nad projekteeritakse pikkade kogujadreenide langumurdepunktidesse, kus voolukiirus väheneb. Neelukaevu ülesanne on sulglohku koguneva pinnavee juhtimine dreeni. Pinnavee sissepääsuks on maapinna kõrgusel avad. Neelukaevu kasutatakse üle 2 hektarise valgalaga sulglohkudes. Väiksema valgla korral juhitakse pinnavesi drenaazitorustikku dreenifiltri kaudu. Selle ehitusel võib kasutada kruusa, võrkkotis hakkpuitu või betoonist filterplokke. Kraavikaevu kasutatakse piirde- ja väiksemate kogujakraavide vee juhtimiseks drenaazi. 51
annaabi.ee 
