Soome-ugri rahvakultuur
90% nganassaanidest paiksed (Krivonogov 1999: 67).
ELATUSALAD
Väga oluline on olnud ja on nüüdki metsikute põhjapõtrade küttimine - Taimõr on praeguseks suurim metsikute
põhjapõtrade populatsiooniga ala maailmas. Nganassaanid pidasid maismaal ajujahti võrkude, taradega ja ka paatidega
jõeületuskohtades põhjapõtrade rändeaegadel sügisel ja kevadel. Poisil tähendas esimese põhjapõdra tabamine
täiskasvanuks saamist (Vassiljev, Simtsenko 1970: 211). Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht
lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati
püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul
kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks
põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse
annaabi.ee 
