Ramsari konventsioon
aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992.
aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega
märgalana (Kuresoo, 1998).
Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari
deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev
Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle
rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik. Samuti leidub seal
veel rohkesti mujal Euroopas haruldaseks jäänud või kaduvaid poollooduslikke
taimekooslusi- luhu-, ranna- ja puisniite (Kuresoo, 1998). Matsalu lahe pindala on 67
km² ja see väheneb aegamööda Kasari delta juurdekasvu tagajärjel. Matsalu märgala
ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud
setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat
annaabi.ee 
