IB U CE IC UCEsat E UCE IB4 IB3 IB2 IB1 IB0 Küllastusreziim Aktiivreziim Sulgereziim B A IB JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool I , ning kollektori ja emitteri vaheline pinge co võrdub praktiliselt toiteallika (pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. ja seda nimetatakse sulgereziimiks (cutoff region) Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, nüüd oleme lineaar- ehk võimendusreziimis (active region) ,mis ulatub kuni pumtini B, millest alates 50 sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Nüüd oleme saavutanud küllastusreziimi . Nimetatud reziimid on näha ka joonisel.4.12. Lineaar Küllastus Sulge IB A B IC ICsat=E/R C I =I /h Bsat Csat 21E IC0
E E . JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool Ico, ning kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdub praktiliselt toiteallika (pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. ja seda nimetatakse sulgereziimiks (cutoff region) Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, nüüd oleme lineaar- ehk võimendusreziimis (active region) ,mis ulatub kuni pumtini B, millest alates sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Nüüd oleme saavutanud küllastusreziimi . Nimetatud reziimid on näha ka joonisel.4.12.
annaabi.ee 
