"sulgeist" - 1 õppematerjal

Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus

lämbevõitu, otsekui enne äikest. Ühe vanima heleroosaõielise kirsipuu all istus bard. Ta oli oma helelokilise pea vastu tüve toetanud ja nautis kuldlooklevaid päikesekiiri. Lastes erksamatel helidel puhata, silitas ta tasasemaid harfikeeli oma väsinud käega. Kuigi välimuselt noor, olid tal seljataga mitmed sajandid, ka raskeimad meile tuntutest oli ta üle elanud. Sügavroheline kübar, ääristatud tumedaist sulgeist, lamas kõrval ja ootas oma aega. Bard vajas teda katmaks ühte oma silmist ­ ta oli selle unustatud lahinguis kaotanud, liiga ammu, et mäletada. Kuuldes kaugusest laste heledaimat naeru, tõmbas bard kübara kergeima liigutusega silmile ja tegi, kuis magaks. Ta ei soovinud järjekordset esinemist neile, keda iidsed hällilaulud, mida ta kõige paremini mängida oskas, ei huvitanud, ka raha eest mitte. Kuid suur oli ta üllatus, kui hääled, muretuimad, mida ta eales enne