tekkinud sade tekkinud sade CuS 8,710-36 Ca(OH)2 4,910-6 CdS 1,010-27 MnS 1,410-15 HgS 1,610-54 NiS 2,010-21 Sb2S3 1,610-93 Happelises keskkonnas lahustunud sulfiidide lahustuvuskorrutis on väiksem, aluselises keskkonnas lahustunud sulfiididel suurem. Kokkuvõte või järeldused Tehtud katsed kinnitasid arvutustulemusi. Põhiliselt tekitas tehtud katsetes sadet tioatseetamiid. Tioatseetamiid on eriti aktiivne kõrgel temperatuuril. Sadet saab lahusest lahustada tugeva happe või aluse lisamisel, mis on piisavalt kõrge kontsentratsiooniga.
MPa). Seleniidid ja telluurid on samuti kasutatavad tahkete määretena. Nad on sarnased sulfiididega. Nad on keemiliselt väga aktiivsed ja moodustavad intensiivselt metallidega keemilisi ühendeid, mis on väga stabiilsed. Sarnaselt sulfiididele on seleniididel MoSe2, NbSe2, WSe2 ja telluuridel MoTe2, WTe2 samasugune heksagonaalne kristallvre nagu MoS2-l. Antifriktsioonomadused on seleniididel tavaliselt krgemad kui telluuridel ja isegi sulfiididel. Töötamisel hus on hrde- tegur seleniididel 0,09-0,2 ja vaakumis 2-3 korda väiksem. Kige väiksem on hrdetegur temperatuuridel 100-300 °C. Boornitriid on sageli kasutatav tahke määre, tänu oma krgele stabiilsusele agressiivsetes keskkondades, vaakumis ja madalatel temperatuuridel. BN esineb kolmes modifikatsioonis. -modifikatsioon on grafiidile sarnaselt heksagonaalse kristallvrega. Teda nimetatakse teda ka valgeks grafiidiks tema valge värvuse tttu.
viinamarjade, puuvilla) kahjurite hävitamiseks 10% – kummitööstuses (vulkaniseerimiseks) tuletikud, ravimid jpm. 3.21.4. Ühendid vesinikuga põhiühend H2S divesiniksulfiid värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas to Saadakse lihtainetest: H2 + S → H2S või sulfiidide lagundamisel: FeS + 2HCl → FeCl 2 + H2S↑ H2S lahustub vees → nõrk hape: H2S ↔ H+ + HS- ↔ 2H+ + S2- soolad: sulfiidid paljudel sulfiididel on iseloomul. värvus (näit. Cd, Sb, As, Mn, Sn sulfiidid) sulfiidide erinev lahustuvus – kasutamine anal. keemias (sellel põhineb H2S-meetod) teised vesinikühendid (sulfaanid) – vt. eespool hapnikuga olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3 (teised vt. eespool, p. 3.21.3) tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel (peamiselt tekib SO2, vähesel määral ka SO3) SO2 (vääveldioksiid) – varem “väävlisgaas” värvitu, terava lõhnaga mürgine gaas
annaabi.ee 
