siis jagades mingi aniooni sisalduse mg-ev kõigi anioonide vastavate sisalduste summaga ning korrutades sajaga saamegi selle aniooni sisalduse mg-ekv%. Liikudes Jäämerest lõunasse on pinnaveed nii nagu meilgi vesinikkarbonaatse koostisega. Lõunapool valdavad sulfaatsed veed ning päris kõrbealadel on tegemist juba päris kloriidsete vetega. Samasugune on pilt meil liikudes maapinnalt sügavusse. Ülemised põhjavee kihid on vesinikkarbonaatsed, sügavamal esineb ka sulfaatset vett ja aluskorral juba kloriidset vett. Lõpetuseks loeks kokku Eesti põhilised põhjavee ladestikud: · Kvaternaaris sisaldavad kõik settetüübid rohkem või vähem põhjavett ja üldjuhul on tegemist pinnaseveega, sageli moodustab kvaternaari pinnasevesi aluspõhja veega ühtse põhjaveekihi · Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni · Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis
Co Co2+ Vitamiin B12 ja selleseoselised ensüümid Cu Cu2+ Cyt oksüdaas ja oksügenaasid W WO42- Formiaadi dehüdrogenaas Ni Ni2+ Ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas Aktiveeritud sulfaat PAPS Väävel mikroobid kasutavad enamasti sulfaatset väävlit, mida tuleb rakuainesse lülitamiseks redutseerida. Söötmetesse pannakse sulfaati ammooniumsulfaadina, mis on nii S- kui ka N-allikaks. Sulfaat transporditakse rakku ATP energia arvel. Et redutseerida sulfaati, tuleb ta esmalt aktiveerida ATP arvel fosfoadenosiinfosfosulfaadiks (PAPS) ja seejärel toimub redutseerimine sulfiidini. Redutseerijatena kasutatakse tioredoksiini ja NADPH-d. Sulfiidi arvel moodustatakse aminohape tsüsteiin, mida
annaabi.ee 
