Nimetu
(süsihappesoolad, näiteks marmor, lubjakivi ja sooda) ning leelis-muldmetallid
(eelkõige kaltsium ja magneesium) vesinikkarbonaadid. Kuna need keetmisel
sadestuvad, nimetatakse karbonaatset karedust ka mööduvaks kareduseks. Seda
mõõdetakse kraadides ja tähistatakse lühendiga °KH. Keemikud kasutavad vee teisi
omadusi, näiteks võimet siduda happeid. Akvaristikas piisab enamasti vaid
karbonaatkaredusega opereerimist. [4]
2) Sulfaatkaredus ehk püsiv karedus seda kutsuvad esile sulfaadid
(väävelhappesoolad, näiteks kips). Vee kuumutamine seda ei muuda, sellest siis ka
nimetus püsiv karedus. [4]
3) Üldkaredus selle moodustavad mööduv ja püsiv karedus kokku. Üldkaredust
tähistatakse lühendiga °GH ja mõõdetakse samuti kraadides. [4]
3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti?
7
Vee kareduse mõjutamine on vajalik
annaabi.ee 
