Eesti kunst 1918-1940
edasiandmisel. Ta kujutas harva otsest situatsiooni, õigemini lõi ta fantaasiaid kirjaniku või
poeedi teemal. Sellest johtub ka ta tööde haruldane värskus ja ilu.
Aasta-aastalt tihenes Vabbe koostöö luuletajaga. Sulejoonistus muutus tihedamaks,
käsitluslaad natuuritruumaks. Huvi pakuvad 1920-ndate aastate lõpul loodud kujundused,
kus domineerib tihe, tugeva ornamentaalse nüansiga ning huvitava põimega suletikand.
1930-ndail aastail ilmub Vabbelt rida toonillustratsioone (käsikirjalise raamatu „Canticum
canticorum“ illustratsioonid, 1932 jt). Kuigi tundeküllased ja nüansirikkad, ei paku nad
sellist rahuldust kui varasemad tušijoonistused.
Ado Vabbe kui raamatugraafiku areng suundus meeleolukate kubofuturistlike nüanssidega
tööde juurest, kus peaosa mängis silueti ja pleki väljendusrikkus, ekspressiivse
sulejoonistuseni ja sealt juba toonillustratsioonini