Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Jakobson eemaldus. Lepliku inimesena läks Jannsen kuigivõrd kompromissile
sakslastega, avaldades nende kirjatöid teatud tasu eest, kuid jätmata sealjuures
märkimata, et need on selle või teise inimese arusaamad, mida "meie" siinkohal küll
vääraks peame, aga siiski avaldame, et näidata, kuidas erinevad inimesed mõtlevad.
Ajakirjanduslik tegevus
Algusest peale köitis Jannsen lugejat oma rahvapärase väljenduslaadiga, osava
suleseadmisoskusega. Jannsenit on hinnatud vastuoluliselt. Peamine aga on see, et ta
ei olnud võitleja tüüp, nagu seda oli Jakobson, vaid oli oma loomult rohkem vaatleja
ja ilukirjanik. Tegelikult ei olnud vastuolu poliitiline, vaid kultuuriline (heideti ette
liigset moraalitsemist, vana kirjaviisi), Hurt nägi Jannsenis kui ajakirjanikus rohkem
rahva lõbustajat kui õpetajat.
Sannumetoja oli esimene Jannseni väljaanne, iseloomult ilukirjanduslik aastaraamat,
ilmus 1848-1851, 1856 ja 1860