tom
seda lugenud.
TATJANA: Nüüd te arvatavasti mõtlete, et me oleme
kohutavad inimesed. Kas te kahetsete praegu, et te
tulite?
BELINSKI: Ei. See on, nagu viibiks unes... (hämmastunult) ja
te kõik elate siin! Kadunud asjad ühest teisest elust
tuuakse teile tagasi karpkala kõhus.
ALEKSANDRA: Ta räägib, mis pähe tuleb.
BELINSKI: Aga see on ikkagi tõsi.
TATJANA: Aga kuidas sattus teie sulenuga karpkala kõhtu?
VARENKA: Keegi viskas selle kalatiiki, karpkala märkas seda
ja kugistas selle lihtsalt alla.
ALEKSANDER: "The moon is up and yet it is not night;
Sunset divides the sky with her..." (Belinskile)
Kas te inglise keeles loete?
MIHHAIL: Ei, ta ei loe.
TATJANA: Vissarion kavatseb meile lugeda oma uut artiklit
see on kõige erutavam asi, mis Premuhhinos on
juhtunud, üldse kunagi..
annaabi.ee 
