Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
"Meie kulgeme nagu maailma tuuled või
taevatähed üksteist teadmata. Ja me möödume sadadest nende poole vaatamatagi, kuni
saatus äkki paiskab meid valituga silm silma vastu. Ja samal hetkel tunneme otsekohe, et me
kuulume teineteisele ja meid tõmbab teineteise poole, nagu magnet tõmbab rauda - tulgu
sellest siis õnne või õnnetust!". Kahtlus seisneb aga selles, kuivõrd kerge oli tal nende
naistega suhe lõpetada. Ta liugles ühe neiu juurest teise juurde sulekergusega, unustades uue
saabudes täielikult, et oli alles hiljuti kellelegi teisele armastust vandunud. Ei saaks öelda, et
ta otseselt naisi halvasti oleks kohelnud, kuid niimoodi "suhete" või armuseikluste vahel
pendeldades ei näi ta lugejale just kõige helgemas valguses. Lugedes tuleb välja ka võimalus,
et Olavi otsis enda rännuteel kohtavates naistes kaotatud õde. Tema kadunud õde ilmus Olavi
ette vaimusilmas, lugedes talle peale sõnu, et Olavi peab lõpetama tema otsimise teistes
annaabi.ee 
