Laamtektoonika
mirjard aastat hiljem, kui seni teadaolevad vanimad basaldid, sette ja moondekivimid.(Heldur
Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
11
3.2.Vulkaanide ehitus ja tegevus
Kõige tavalisemaks vulkaanitüübiks on koonusekujuline tulemägi, mille tipud on kausjas
kraater. Kraatrit ühendab maapõue sügavuses paikneva magmakoldega torujas vulkaanilõõr.
Vulkaanipurske puhul lõõri ja kraatri kaudu väljapaisatud sulavedel laava või tahkete purd-
osakeste mass, nn püroklastiline materjal, ladestub valdavalt otse vulkaani nõlvadele,
kasvatades seda nii kõrgusesse kui ka laiusesse. Nii moodustuvad kihilise ehitusega
vulkaanikoonud. Selliseid koonilise ehitusega vulkaane nimetatakse tsentraalseteks ehk
koonusvulkaanideks. Nende pealõõrist võib külgedele suunguga kõrvallõõre, mis lõpevad
vulkaani nõlvadel parasiitkoonusega. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn
2004)