Suurimat voolu väärtust, mille korral sular ei põle läbi pikka aja jooksul, nimetatakse sulari sulatusvooluks. Selle suurus sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest, samuti kaitsme ehitusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Sulari kalibreerimisel antakse ette minimaalne vool (1,3-1,4In), mille juures sular ei tohi läbi põleda 1-2 tunni jooksul ja maksimaalne vool (1,6In), mille korral sular peab läbi põlema 2 tunni jooksul. Sulatusvoolu ületava voolu korral peab sular läbi põlema lühima aja jooksul. Kest Kest on hea isolaator ning peab tagama sisule niiskuskindluse. Ta on valmistatud suhteliselt hea soojusjuhtivusega materjalist, et hajutada sularis eralduv soojus ümbruskonda. Kest on tugeva ehitusega ning peab taluma tekkida võivat termilist lööki (termosokki). Enamasti on kest 2...15 mm seinapaksusega ristkülikulise ristlõikega ja ümmarguse siseavaga, harvemini
koormuse suurenedes kasvab sulavkaitsme temperatuur, vool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu (sulatusvool) sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest, samuti kaitsme ehitusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist. Sulari kalibreerimisel antakse sellele minimaalne sulatusvool, tavaliselt 1,3 ... 1,4 In, mille juures sulavkaitse ei tohi rakenduda 2 tunni jooksul ning maksimaalne sulatusvool 1,6 In, mille juures peab sulavkaitse rakenduma 2 tunni jooksul. Sulatusvoolu ületava voolu korral peab sular põlema läbi minimaalse aja jooksul. Sulavkaitsmed Eelnevast saame järeldada, et sulavkaitse kaitseb vooluahelat vaid lühise eest! Selleks, et vähendada sulari läbipõlemisaega: valmistatakse sular muutuva ristlõikega plaadikestena; sularile antakse selline kuju, et mille juures lühisvoolude toimel tekkivad elektrodünaamilised jõud purustavad selle enne sulari läbipõlemist; sular kinnitatakse sulavkaitsme korpuse külge vedru abil;
annaabi.ee 
