"sulatusseadme" - 1 õppematerjal

Terase tootmine ja kasutamine

 2.2Terasesulatuse põhimeetodid 2.2.1 Hapnikkonvertermeetod Pürometallurgia hapnikkonvertermeetod on kaasajal terase tootmise põhimeetod. Tööstuslikult võeti meetod kasutusele algselt 1952-53 aastal Austrias Linz-Donawitzi tehastes, millest tuleneb ka sageli kasutatav protsessi nimetus: L-D protsess. Tänu tehnilis-majanduslikele eelistele sai meetod kiire ja laia leviku, asendades martäänprotsessi. Sulatusseadme täidis koosneb 70...75% ulatuses toormalmist ja 25...30% terasmurrust (vanarauast). Konverter koosneb terasest väliskestast ja aluselisest tulekindlast materjalist, milleks on magnesiidist või dolomiidist valmistatud vooder. Kuna aluseline vooder võimaldab kasutada räbustina lupja ja tekkivat aluselist räbu, siis on sellise voodriga konverteris võimalik peaaegu täielikult eemaldada P ja S. Puhta hapniku kasutamine lisandite ja süsiniku oksüdeerimiseks tagab terase minimaalse