Ennosaare Ain
ära keelanud. Natukese aja pärast kui Ain oli lugenud läks ta õueukse ette kus ta nägi väikest
tüdrukut, kes sõidutas iseenese suurust nukku, kuid vankril tuli ratas alt ära. Ain ruttas talle
appi, vähe umbusklikult vaatas tüdruk poisile otsa ja lubas tal käru korda teha. Mööda läinud
Junkru-Olga aga hakkas väikese Hilde ja Aini käest pärima mis siin toimub ja uuris Aini käest
kust ta elab. Ain vastas, et ta elab suures valges majas ja näitas sulastehoone poole. Ainile
vastati selle peale et mine nüüd ära, me ei tohi sinuga mängida, sest sa oled sulaste laps. Nii
Ain läkski. See järele hüüdis talle Hilde järele et Ain võib ta nukuga mängida ja teda
sõidutada. Sest päevast saati läks Ain ja ta ema Karja-Maie elu lõbusamaks, sest Ain sai
endale sõbrad ja ei olnud enam nii üksik. Aga suvi läks mööda ja tuli talv. Nüüd pidi Ain
kooli minema. Tänu sellele et Ain koolis sai käija nägi ta hoolimata keelust oma venda Peeti.