Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa
stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi
nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga
osad’’, räägib Kalmet.
Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones:
Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’)
Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’)
sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’)
(erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’)
Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud
iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid
suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle
pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust
tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena.
Kaarli Aluoja
allkirjastatud foto