Eesti põllumajandus läbi aegade
suurriigid korduvalt sõdu pidanud ja teevad seda tänaseni.
Aga aitab sellest. Alustasin ju põllumajandusest. Läbirääkimised valitsuse ja põllumeeste vahel on
endiselt kidakeelsed ja lõpevad tavaliselt tulemusteta. Kaua siis veel? Mis saab Eesti
põllumajandusest? Mis saab Eesti põllumehest, kes seni on suutnud oma rahva ära toita?
Põllumees põline, sinu kõikumatut tahet, sinu truudust isamaa mullale pole suutnud murda musta
minevikku vajunud teoorjuse päevad, vabadiku-sulasepoisi kindlusetus, sundkollektiviseerimine.
Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda!
Kolhoos (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli
Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand.
Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö
olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi