Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega “hariti klienti”, ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Esialgu oli levinuim tarbijate ühistegevus kooperatiivkaupluste vormis. Neid rajas eriti just maapiirkondade vaesem rahvas 19.-20. sajandivahetuse paiku. Kooperatiivne ettevõtlus laienes mõne aastakümnega rahvaliikumise kombel teistessegi elanikkonnakihtidesse ja
Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega “hariti klienti”, ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed
üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti mõjutasid selle tegevuse edasist arengut. Kasutati püsivaid hindu, sularahakaubandust (st ei müüdud võlgu, sellega "hariti klienti", ei lastud tal sattuda võlaorjusse), kasumliku tegutsemise korral tagastati osa rahast vastavalt ostude mahule kooperatiivi omanikele. Esialgu oli levinuim tarbijate ühistegevus kooperatiivkaupluste vormis. Neid rajas eriti just maapiirkondade vaesem rahvas 19.-20. sajandivahetuse paiku. Kooperatiivne ettevõtlus laienes mõne aastakümnega rahvaliikumise kombel teistessegi elanikkonnakihtidesse ja