Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala
v. Liphardt . Sagedasti külastas
Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Rreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta
kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga
ja osales tema korraldatud jahipidudel.
Rada jätkub pargi parempoolsest nurgast vana hobuseteed mööda üle Piusajõe talu nurme.
Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina
parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulapoiss Paap allpool müüri olevasse
võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu
müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m.
Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba
veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu.
Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed
mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini.