Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
aastate II pool ja 1950. aastate I pool. Sellel ajal paljud
loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad heideti loomeliitudest välja, vallandati, arreteeriti.
Loomeinimestelt nõuti varasema loomingu mahasalgamist (,,ümberhindamist"), kriitikat
(formalismis, kodanlikus natsionalismis) ja enesekriitikat ning edasises tegevuses
sotsialistliku realismi järgmist. Teadusasutustes ja kõrgkoolites tegutsesid ulatuslikud
paljastuskampaaniad.
Liigume edasi ja juba jõudsime sulaperioodile 1950. aastate II pool, 1960. aastad. Vanem
põlvkond sai võimaluse loometöö juurde tagasi tulla. Nendel aastatel küüditatud hakkavad
Eestisse tagasi pöörduma. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Olulist rolli hakkas
etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid
sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu
inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed