Platon
meelepärane ja hästi välja kukub.
Esimesel kümnel eluaastal olgu kasvatus esmajoones kehaline. Mäng ja sport moodustagu
terve õppekursuse. Esimesel aastakümnel talletatagu niipalju tervist, et kogu arstiteadus
muutuks üleliigseks. Kuid sport ainuüksi teeks inimese liiga ühekülgseks ja selle jaoks, et
suur julgus kohtuks õilsa loomusega, on vajalik muusika. Siinkohal jällegi tähele pannes, et
olla ainult atleet on sama, mis olla metslane ja olla ainult muusik, tähendab olla sulanum ja
pehmem kui oleks hea. Õppimine peab olema ilma sunnita, sest ainult nii jääb teadmine
püsima- varajane kasvatus olgu pigem lõbus, sest ainult nii leiab lapses üles tema loomulikud
kalduvuse ja huvid. P. leiab, et rahvas ei saa moraalne ja tugev olla ilma usuta. Peab olema
religioon ja veel parem, kui sellele lisandub ka usk iseenese isiklikku surematusse: teise elu
lootus annab julgust surmaga kohtudes ja taluda lihtsamini lähedaste kaotust. Kui võitleme