Läänemeri
aastaajati hakkab muutuma.
5
Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee
vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset
segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja
üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine
maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate
merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada
toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda
ka suvised vetikaõitsengud.
Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval.
Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse