Raud (ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua füüsikalised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874kg/m3 Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida
kinnitada termomeetri külge (lahtine ots üleval) ning asetada keeduklaasi nii, et vesi ei ulatus kõrgemale poolest kapillaarist, kuna vesi ei tohiks olla kõrgemal poolest kapillaarist (vesi EI TOHI pääseda kapillaari sisse). Keeduklaasi kuumutada ja märkida temperatuur, mil on märgata aine kristallide sulamist. Korduskatset teise kapillaariga alustada 10oC madalamalt, kui aine keemistemperatuur oli. Võrrelda Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48oC) Katse Sulamistemperatuu nr r (oC) 1 47,5 2 47,5 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = 48 47,5 = 0,5 Suhteline viga: 0,5 / 47,5 x 100 = 1,05 % Järeldused: Katseliste andmete põhjal võib eeldada, et kasutatud naatriumtiosulfaat on suhteliselt puhas. Saadud temperatuur võib erineda tegelikust ka inimliku vea tõttu, kuna mõõtmistulemused ei ole kunagi täpsed. Seega võib tegu olla täiesti puhta ainega. Kuid kui oletada, et katseliselt
Kahe mõlemad sunnitud väliskihil vastandiooni vahel tekib elektrone jagama nii omavahel tõmme ning moodustub kui ka teiste kovalentsete iooniline side. sidemetega ainete vahel. Olek Tahke Vedelik või gaas toatemperatuuril Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuu Kõrge Madal r Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Metalliline side moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis II. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 23
protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsiniku- esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja sisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähen- Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligi- davad plastsust. kaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuu- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plast- rist. sus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahe- Survega töötlemisel toimub pooltoodete (too- mikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas dete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurve- väheneb. töötlust ja kuumsurvetöötlust
annaabi.ee 
