AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE
kristallvõre moodustumiseks. Näiteks vanade kirikute aknaklassid on sajanditega alt
paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest
neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele. Looduses leiduvad
klaasid on basalt ja merevaik.
Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui
vedelana, aga viskoossus on väga suur. Amorfsetel ainetel pole konkreetset
sulamistempeatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase
voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele
vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või
on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis uued omadused.
4
Amorfsete ainete omadused
· Tugevus
· Elektrijuhtivus
annaabi.ee 
