"sulamisekiirusest" - 1 õppematerjal

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Maksimumvooluhulki on vaja teada, kui projekteeritakse vesiehitisi. Veelaskmed mõõtmestatakse arvutusliku maksimumvooluhulga läbilaskmiseks. Tippvooluhulgad – Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel, kui tugevad sajud. Kevadised tipud – sügisestest tavaliselt suuremad, nende suurus oleneb peamiselt lumevee- ja pinnases oleva vee varust. Kui pinnases vett vähe, siis imbub suur osa sulaveest maasse. Tippvooluhulga suurus sõltub:  Lume sulamisekiirusest  Pinnase külmumissügavusest  Valgala iseloomust (pinnamood, metsasus, järvisus jm) Kevadine suurvesi:  Kevadsuurvee ajal voolab ära 30-40% aastaäravoolust  Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi Sügissuurvesi (tulvavesi):  Tulvavee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal siiski vastupidi. On jõed, kus sügistulvaveetipp on 20-30% juhtumitel kõrgem kui kevadine.