faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest
kui ka grafiidiosakestest. Malmide saamine ja omadused. Kasutavamate malmiliikide (grafiitmalmide) struktuuris on grafiit, mille tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ning suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka grafiiti. Modifitseerimist nimetatakse kristalliseerumise käigu muutmiseks, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele: Malmid (räni <1,0%) - 1) kiire jahutusega tekib struktuuri P+T, mille tulemusena tekib valgemalm. Omakorda valgemalmi kiirel jahutusel tekib struktuuri P, mille tulemusena tekib P-tempermalm. Valgemalmi aeglasel jahutusel tekib aga F-tempermalm.
töödelda. Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamistemp madal ja sulas olekus hästi voolav, saab valmistada massiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp- del. Tsementiidi lagunemisel tekkival grafiidil on aega koguneda suuremateks kobarateks, see on löögi suhtes vastupidavam ja nim taotavaks malmiks, need nii tugevad, et saab valmistada automootori osi, malme saab legeerida nagu teraseid. Taotav malm saadakse valge malmi lõõmustamisel 800-850 kraadi juures. Tsementiit laguneb, grafiit eraldub terade või kobarate kujul, löögikindel.
tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- T e m p e r m a lm ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis – tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või d) moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate V a lg e m a lm grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist prot- sessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud malmideks.
Hallis malmis suurem osa C-st vaba grafiidi lehekeste kujul, väikese kõvaduse, tugevuse ja plastilisusega, kardab lööki, kuid masinaehituses kasutatakse, kuna sulamsitemp madal ja sulas lekus hästi voolav, saab valmistadamassiivseid detaile. Hall malm on lõikeriistadega hästi töödeldav, väikese hõõrdeteguriga. Hall malm on tugevam, kui grafiit on üksikute suuremate terade või kobaratena, need nõrgendavad põhistruktuuri vähem. Et seda saada, lisatakse sulamalmile pisut magneesiumi, teine võimalus on lõõmutada valgest malmist valatud detaile kõrgetel temp-del. Tsementiidi lagunemisel tekkival grafiidil on aega koguneda suuremateks kobarateks, see on löögi suhtes vastupidavam ja nim taotavaks malmiks, need nii tugevad, et saab valmistada automootori osi, malme saab legeerida nagu teraseid. Vermikulaarse grafiidiga malm on kaasaegne materjal, hästi valatav, tugev. Teemandi struktuur :
Kõrgetel tempe- G c) ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite Tempermalm vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate d) grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist prot- sessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud Valgemalm malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad
annaabi.ee 
