"sulamaks" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Selline surm on targa väärt, kes elu aeg on kõikunud; see pole kala ega liha, nagu kunagi õige skeptiku vaim; selline surm kehastab pürronismi ja kõhklust, asub taeva ja maa vahel ja jätab teidki sinna kõlkuma. See on õige filosoofi surm, ja vahest olengi mina selleks määratud. Tore on surra nii, kuidas on elatud.» Preester katkestas teda: «Oled siis nõus?» Gringoire aga jätkas vaimustatult: «Mis õieti ongi surm? Ebameeldiv silmapilk, sulamaks, siirdumine tühisusest mittemillessegi. Keegi küsis kord Megolopolise elanikult Kerkidaselt *, kas ta tahaks surra. «Miks mitte?» vastas see. «Pärast surrna saan ma ju näha suuri mehi, nii Pütagorast filosoofide 384 hulgast, Hekataiost * ajaloolaste, Homerost poeetide, Olümpost * muusikute seas.» Ülemdiakon pakkus talle kätt. «Niisiis olete nõus? Tulete siis homme.» See zest tõi Gringoire! tagasi tegelikkusse. «Oh, pagana pihta, ei!» hüüdis ta unest ärkava inimese häälega