Faagiteraapia
Ta valmistas haigete väljaheidetest
filtreeritud bakterivabad proovid, segas need patsientidest isoleeritud bakteri Shigella tüvedega
ning pani segu agari plaadile kasvama. Mõne aja möödudes võis plaadil näha selgeid lüüsilaike.
Edasisel uurimisel veendus d’Herell, et sellise nähtuse põhjuseks on viirused, mis nakatavad
baktereid. Ta hakkas nimetama sellised viiruseid „bakteriofaagideks“, tuletades selle kreeka
keelsetest sõnadest bakterion ja phagein (Sulakvelidze et al., 2001). Bakterion tähendab väikest
pulgakest ja phagein sööma või alla neelama (Onions et al., 1966).
Bakteriofaagide avastamine aitas palju kaasa mitmete teadusvaldkondade arengule, eriti
mikrobioloogia ja bakterite geneetika arengule. Kuigi oli tõestatud, et faagidel on antimikroobne
toime, ei muutunud nende kasutamine meditsiinis bakterite põhjustatud haiguste ravimisel eriti
populaarseks. Põhjuseks võib olla see, et sel ajal ei teatud väga palju faagide bioloogiast. Kui
annaabi.ee 
