Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga
pragmatiseerunud, vähem tähelepanu pööratakse altruistlikele väärtustele, mis ajalises kontekstis
tähendab, et noorte vabatahtlik soov ja huvi panustada ühiskonda ja aidata enda ümber olevaid
inimesi aina väheneb. Esiplaanile tõuseb soov teha karjääri ja saavutada teatav positsioon
ühiskonnas, saada ,,kellekski". Nihe noorte väärtushinnangutes sai alguse 1980ndate alguses, mil
tekkisid esimesed ,,sulailmingud" seni äärmiselt jäigalt püsinud Nõukogude Liidus. Sealtmaalt sai
alguse nähtus, mida Saarniit nimetab noorte väärtusteadvuse individualistlikuks
pragmatiseerumiseks- kui 1960ndate ja 70ndate noori iseloomustas vajadus ennast täiendada ja läbi
selle maailma mõista, siis 1980ndate generatsioon hakkas järjest enam hindama sotsiaalse
positsiooniga seotud väärtusi nagu prestiiz ja karjäär. 3 Ilmselt oli selle põhjuseks tol hetkel kehtinud
annaabi.ee 
