Türgi rahvaste kultuur - materjal
vanaonul ja mitte juhendajal, ja eriti pärast seda, kui juhendaja tuleb otsima kolhoosi toetust, et
tema Siberi jõgede ümberjuhtimist propageeriv teos esitataks riikliku preemia saamiseks. Normurat
polegi järsku enam atesteerimisest ja teadlasekarjäärist huvitatud, saades aru, et on seni usaldanud
valet inimest, lootnud liialt isa kõikvõimususele ja eiranud tõelise abistaja abi. Otakuzi saab
Naimdzoni elutarkusest aru alles siis, kui satub ise piirkonnasekratär Abrar Sukurovi kriitika alla
seoses ülekohtuga ühelt kolhoosiliikmelt maja äravõtmise ja onu sinna elamapaigutamise asjus
(kusjuures ta polnud onu maja eelmisest omanikust teavitanud. Samal ajal on Naimdzon oma majast
välja kolinud ja koolimajja elama asunud). Lugu vana kombe kohaselt kinni mätsida polnud
õnnestunud. Otakuz näeb, et ainuke, kes teda kaitseb, on vanaonu: teose lõpus kirjutab Naimdzon
veel Otakuzi kaitseks kirja, milles palub parteiorganeil tema küsimuse otsustamisel arvestada ka
annaabi.ee 
