enamasti eelmäestikes lössile ehk ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Taimestik Gobi kõrbes on kõrbete kohta väga lopsakas taimestik nt. magunalised ja liblikõielised. Taimede lehed on seal väikesed, nahkjad või on lehtede asemel astlad, sest Gobi kõrbes on kuiv ja taimed vajavad niiskust ja et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed suudavad säilitada endas niiskust, need on sukulentid. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on kuiv. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti. Taimede pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes. Joonis 3. Punased taimed Gobi kõrbes. 6. Loomastik Enamus loomadest jääb suveunne. Loomad hangivad toitu öösel, et varjuda kuuma päikese eest
langenud puude ja põõsaste lehed ning muud taimejäänused nii kiiresti kui ekvatoriaalses metsas, mistõttu mullad on huumusrikkamad. Kõrbed ja poolkõrbed on levinud ainult mandri kõige lõunapoolsematel aladel Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, juurtesse või viljadesse nn sukulentid. Enamik taimi on lühieataimed. Levinud on erinevad kaktuse liigid, aaloe, mugulnurmikas, kaameliastel. Namiibi kõrbele on iseloomulikud velvitsia ja suuresarveline piimalill. Nii nagu taimed, on ka kõrbeloomad kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Enamikkule loomadele on iseloomulik öine eluviis, heledavärviline karvastik, väike keha, pikk saba või küür, kuhu ladestuvad rasvad. Väga hästi on kõrbeeluga kohastunud roomajad maod, varaanid ja kilpkonnad