Põhikooli geograafia eksamimaterjal
kallastel. Kõige levinum on järvede kinnikasvamine üheaegselt põhjast ja kaldailt. Kõrge produktiivsusega eutroofseis
järvedes väljub aineringest osa seal toodetud orgaanilistest ainetest ja settib järvemudana veekogu põhja. Järvemuda
tiheneb ja moodustab tihke, enamasti rohekaspruuni värvusega sette- sapropeeli. Kui järve veetase ei tõuse, siis
sapropeelikihi kasvades vaba vee sügavus järves järjest väheneb ning veekogu põhja asuvad taimekooslused.
Taimekoosluste suktsessioonnirida järve kinnikasvamisel on hästi jälgitav.
Sagedam on olnud veekogude kinnikasvamine ja edasine soostumine Lääne-Eesti madalikul, läänesaartel ja Põhja-Eesti
lavamaal. Suhteliselt harva seevastu esineb jäevede soostumist Pärnu madalikul, Kõrg-Eesti alal, Pandivere kõrgustikul
ja Sakala kõrgustikul.
Maismaaline soostumine
Ligikaudu 2/3 meie soodest on tekkinud arvatavasti maismaa soostumise tulemusel. Vajalikuks eelduseks on kestev
annaabi.ee 
