Eesti lähiajalugu
Kui 1953. aasta septembrist sai
Hrustsovist parteijuht, siis oli tema esimesi käike just vana hea parteihüvede ennistamine - 1953.
aasta märtsist kuni septembrini ei olnud parteil ametlikku juhti - tollal teda väga tõsiselt ei võetud.
1956. aastal oli see kuulus kõne, mis samuti hilisemas olulist rolli etendas, paljud vanakaadri
esindajad leidsid, et Hrustsov on üle piiri läinud ja teda sooviti 1957. aastal võimult maha võtta,
suutis tänu marssal Sukovile võimule jääda. Kui see pleenum toimus, siis olid tema pooldajad
ülekaalus, vastaseid nimetati parteivastaseks grupiks - st seda, et Hrustsovi oli kõik oma olulised
konkurendid kõrvaldanud ja 1958. aastal võttis endale ka valitsusjuhi koha parteijuhi kõrvale. 1960.
aastate alguses hakkab kujunema tema vastane meeleolu, mis lõppeb rahuliku paleepöördega 1964.
aastal, kui Hrustsov tagandatakse. Rahulik tagandamine on üsna ainulaadne NSV Liidus. Mis puutub