12 võllitihend Joon. 1. Tsentrifugaalpumba skeem [1] Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Selleks on väiksematel pumpadel spiraalkambri kõrgeimas punktis vastav ava 10 (joon. 3.3.1), imitoru alumises otsa on aga põhjaklapp 5. Et põhjaklapi voolutakistus on suur, siis suurtel pumpadel seda ei kasutata ja imitoru täidetakse vaakumpumba abil. Üha enam kasutatakse sukelpumpasid, mis töötavad pumbatava vedeliku sees. Nii pole töökamber kunagi tühi ning nad ei vaja imitoru, põhjaklappi ega vaakumpumpa. 3.3.2 Pumba juhtimine Veevarustussüsteemis peab veetarbimise (vooluhulga) muutumisel olema võimalik pumpa(sid) automaatselt sisse ja välja lülitada. Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist. Automaatika peab tagama ka avariikaitse, näiteks ruumi uputamisel, mahutite ületäitumisel, masinate rikete korral jne.
väljapumbatav veeldatud gaas. Lasti väljapumpavaid tiivikuid on 2 kuni 3. Sõltuvalt tiivikute arvust on tegemist kahe- või kolmeastmelise pumbaga. Veeldatud gaasi väljatungimist kohas, kus võll läbib survetoru, takistab kahekordne määritav mehaaniline tihend. Süvapumpade kasutamist suurtel laevadel takistab võll, mille pikkuse kasvades tekivad väändevõnkumised ja ilmneb vajadus lisavahelaagrite järele. Seepärast kasutatakse kõige suurematel gaasiveolaevadel sukelpumpasid. Sukelpump asub tanki põhja lähedal ja jätab tanki vähe väljapumpamata lasti. Sukelpumpasid kasutatakse kõigil LNG-gaasiveolaevadel. Et mootor ja pump asuvad ühes korpuses, pole vajadust kallite ja keeruliste tihendite järele. Pumba mootori toitmiseks kasutatakse painduvat roostevaba terasega soomustatud kaablit, mis siseneb tanki läbi tanki kuplil asuva ühenduskarbi. Sukelpumpa jahutab ja määrib väljapumbatav veeldatud gaas