Rõivastus
kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela
mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha.
Jalavarjud.
Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad
püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred.
Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19.
sajandil olid kõige tavalisemad kõrvadega kingad, mille otsad köideti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti
riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid.
Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja
annaabi.ee 
