Eesti kultuurilugu
kesktalve lõpu ja kevadtalve alguse tähis. Lõuna-Eestis öeldi, et karu keerab küünlapäeval pesas
teist külge, külma süda läheb lõhki ja kaaren paneb esimese pesapalgi juba paigale. Setus öeldi, et
küünlapäev on esimene suvepüha, Lääne-Eestis aga peeti küünlapäeva jõuluaja lõpu tähiseks ja
vastavalt seda ka tähistati.
Kõik neitsi Maarjale pühendatud päevad (Eestis on tähistatud vähemalt kaheksat) on üksiti naiste
pühad. Nii pääsesid perenaisedki voki, sukavarraste ja kangastelgede juurest välja juttu puhuma,
suveplaane pidama ja muidu meelt lahutama. Kõrtsis peeti mokalaata lepiti kokku, kuhu, millal
ja missuguse tasu eest suveks tööjõudu appi tuleb. Käidi ka üksteise pool külas juttu puhumas.
Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema.
Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka
kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937
annaabi.ee 
