1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt
Temaatikast ja lahenditest Nii nagu tavakeele sõnavaras, nii ka kujundkeelses loomes (sh. vanasõnades või mõistatustes) puutume kokku kahe ilminguga need on sünonüümia ja polüseemia. Ühe ja sama asja kohta võib teha mõistatusi mitmeid erinevaid kujundeid kasutades ja üks ja sama mõistatus võib tähendada mitmeid erinevaid asju. On mõistatusi, mis tähendasid üsna eranditult ainult üht kindlat asja: Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli tähendas sukavardaid ja/või -kudumist; Üks hiir, kaks saba pastelt; Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana; Lipp lipi peal, lapp lapi peal ilma nõela pistmata tähendas vanemas pruugis pea alati kapsast (lähimineviku lasterepertuaaris küll ka "Kommunaari" kinga või N. linna lapitud asfalti, kuid need uudistähendused on pigem parodeerivad). Teisalt on mõistatusi, mille lahendid hajuvad, vahel üpris suuresti. Mis seda hajumist põhjustas?
annaabi.ee 
